Purjetamise elutöömedal Jüri Šaraškinile

Sügisel 80. sünnipäeva tähistanud Jüri Šaraškini elus on olulisemad sündmused olnud seotud purjetamisega. Esimesed mereristsed sai ta väikse kiiljahiga Aul 1950ndatel Pärnus. Pärnu Jahtklubis võeti Jüri M-klassi svertpaadi meeskonda. Tallinna Kalevi Jahtklubis purjetamist jätkates sattus Šaraškin Piritalt linna sõites ühte bussi purjetaja Enn Tõuguga, kes kutsus teda Tallinna Elektrotehnika Instituuti.

Jüri Šaraškinit mitmes mõttes oma eeskujuks pidav purjetaja Alar Volmer meenutas, et 1989. aastal kutsuti ta ümberilmapurjeregatile Soome meeskonda. «Andsin kõhklemata nõusoleku. Hiljem hakkas uss sees närima ja küsisin Jürilt nõu. Tema vastus iseloomustab teda just sellisena, nagu ta on: sellise kutse peale ei hakkaks enne kodust läbi ka minema!»

Jüri Šaraškin astus koos Enn Tõuguga Elektrotehnika Instituudi juures bussist maha ja Tallinna Polütehnilises Instituudis laevade jõuseadmeid õppinud noormees jäigi arvutite, elektroonika ja programmeerimise juurde. Inseneriteadused ja matemaatika ühendas Šaraškin purjetamise teooria ja praktikaga ning rakendas tulemused võistluspurjetamise teenistusse.

Purje trimmimisest võib elada

Ajal, mil eestlased Liivalaia tänaval päevi Soome viisa järjekorras seisid, tehti Šaraškinile erandkorras kiirviisa, kuna ühel prominentsel soome purjetajal ei tahtnud purjekas pärast uue taglase paigaldamist enam endist kiirust saavutada. Pärast proovipurjetamisi, mõõtmisi ja katsetusi sai selgeks, et üht vaierit tuleb paari sentimeetri võrra liigutada. Jahi omanik olevat olnud hämmeldunud, et vea parandamine nii kergelt käis. «Eks ta oleks võinud siis ju ise seda vaierit liigutada,» muigas Šaraškin ja lisas, et sai tookord kahepäevase töö eest tuhat Soome marka, mille eest võis terve pere Eestis mitu kuud lahedalt elada.

Purjetamine on tehnikaspordiala ning tippspordis muutuvad asjad pidevalt. Uued tehnoloogiad ja materjalid lisavad kiirust ning tõstavad varustuse hinda. Tänapäevased võistluspurjed sarnanevad kunagistega ainult kaugelt vaadates ning nende jahiga kokkusobitamisega paljud meeskonnad ise hakkama ei saagi. «Vanasti tuli käik ise teha, palju aega kulutada. Igaühel ei õnnestunud see siis ka. Tänapäeval saab kiirust osta,» selgitas purjede müügi, õmblemise, parandamise ja tuunimisega aastakümneid tegelenud purjetaja. Šaraškinite perefirma on maailma suurima purjetootja North Sails esindaja Eestis ning Jüri kodumaja pööningule rajatud purjetöökojast on läbi käinud paljude võidukate jahtide purjed.

Jüri poeg ja äripartner Peter Šaraškin ütles, et uute purjede müügist olulisem on meeskondade koolitamine ja jahtide häälestamine. Šaraškinite peamisteks klientideks on tippsportlased, kellele on oluline saada paat kiiremini liikuma. See vajab sageli rätsepatööd, muuta tuleb purje kuju ja mõõtmeid. Tuuning maksab. Šaraškinite purjeäris ei ole täiskohaga töölisi. Vaid võistluste ja regattide ajal tuleb tellimusi täita ööpäev ringi, kui päeval midagi laguneb ja järgmisel hommikul on uus start. Peter Šaraškin ütles, et North Sails Eesti esindaja Perimex OÜ käive kõigub poole miljoni ja miljoni euro vahel. Šaraškinite õmmeldud purjed on peal ka mitmel ajaloolisel laeval, mille taglaste täpseid jooniseid polnud olemas ning mis tuli enne väljalõikamist ja õmblema hakkamist ise ka kavandada ja projekteerida.

Jüri Šaraškini õpilane, purjetaja ja jahtkapten Alar Volmer

Jüril ei ole üht suurimat teenet Eesti või maailma purjetamises, ta on lihtsalt eeskuju. Tema energia on kaasahaarav ja teadmised põhjalikud, teaduslik lähenemine ükskõik millele, mis ta ette võtab, on muljet avaldav.
Väga hea purjetaja ja jääpurjetaja, ta on tänini aktiivne organisaator ja kohtunik. Suure jälje on Jüri jätnud ka avamerepurjetamisse. Ta on muutnud asju ja liigutanud võimalikkuse piire. Sageli olen temaga vaielnud, vahel lausa liigagi tõsiselt, aga pean tunnistama, et mind on ta pannud mõtlema ja analüüsima oma tegemisi.
Jüri tegevus on viinud meie purjetamist edasi, õpetanud koguma informatsiooni ja tegema ise otsuseid.

Kalevi Jahtklubi kommodoor, purjetaja Kalev Vapper

Jüri panus Kalevi Jahtklubi ja Eesti purjetamise arengusse on olnud suur: sportlikud saavutused, oskused ja teadmised purjemeistri ja rahvusvahelise mõõtja, treeneri ning paljude noorpurjetajate nõuandjana.
Purjetamise mõju majandusele on suur. Väikesadamad, mereturism, väikelaevaehitus, mereharidus, võistluste korraldamine. 2/3 ulatuses merepiiriga riigis on meri määranud aastasadade jooksul väga paljude inimeste igapäevaelu ja toimetulekut, meil pole võimalik merega mitte arvestada. Meremajanduse osakaal meie SKTs on ligi viis protsenti.
Purjetamine on mitmekülgne spordiala, mis nõuab head füüsist, tehnilist taipu, oskust püstitada ja saavutada eesmärke ning õpetab iseseisvust, meeskonnatööd, säästlikku suhtumist keskkonda, visadust, käsitööoskusi ja muud eluks vajalikku. Paljud noored purjetajad valivad hiljem oma elukutseks mõne merega seotud eriala, saades meremeheks, laevaehitajaks, lootsiks. Purjetamisel pole ealist piirangut, see on elustiil, millega positiivsed elamused annavad majandusliku efekti, mida on raske eurodesse arvestada.

Tekst: Jaano Martin Ots, Postimees,